Üks päev küsiti, et mida olen õppinud selle aastaga siin. Ja loomulikult oleks vastuseks, et väga palju erinevaid praktilisi oskusi ja uusi kogemusi, kuid mõtlesin asja sisulise poole pealt ikka. Ja sellest lähtudes olen õppinud, et mida raskemaks läheb elu, seda suuremad õnnistused tulevad ka ellu. Ja neid ei saa enne kogeda kui õige aeg:)

Eile lõppes kool piduliku lõpuga ja kõik peale meie said tunnistused ja läksid koju..nüüd on imelikult tühi siin ja õhtusööki ka ei anta..mis muud teha kui pool ööd kontoris töötada ja Eurovisiooni parimaid palasid kuulata:) Kusjuures, minu avastuseks on täiesti ebavõrde seis riikide vahel: vähemalt Venemaal ja Bulgaarias ei tõlgita ühegi loo sõnu - saad aru või ei saa.

Ütleme nii, et Venemaa jäähoki võit andis meie kodus ka tunda - kaks siin laulsid kõva häälega seistes vene hümni kaasa ja olid muidu pöörased:)

Kuulasin hommikul Siret, Sirli & Bänd muusikat ja mõistsin jälle midagi uut elu kohta:)
Ilus päev täna:)

Oli kõige toredam nädalavahetus - Siret ja Daniel käisid külas:) Jalutasime päiksega, kohtusime Mika Tuovineniga, mängisime palli ja rääkisime, rääkisime..
Nende lahkudes lohutas taas Kalevi Lehtinen raamat "Jumal armastab Sind".
Leidsin ühe hea koha sealt jälle:
Õiglus on see, kui saad, mida oled ära teeninud.
Halastus on aga see, kui sa ei saa, mida oled ära teeninud.
Arm tähendab seda, et saad, mida pole ära teeninud.

Täna tegin midagi kõige tervislikumat enda jaoks: mängisime siin 1,5 tundi õues muru peal saalihokit:) Jube tore oli, ainult ma ei saa aru miks nii raske on seda otsust teha, et alustada:)

Õhtul kui koju sõitsime oma põldude ja metsade vahel asuvasse kodusse, siis selle toreda päeva lõpuks nägime veel kohe täpselt tee ääres kaht põtra põllul seismas, kes olid nagu nii ilusad ja lihtsalt nii äge oli neid näha nii lähedalt! (ja tegu ei olnud siis soomlastega, vaid päris metsa põtradega:D)

Olen teist päeva action-weekil Rootsis Skövdes ja täna oli küll huvitavate lugude päev:
Lõunastasime toreda vanapaarikese juures, ja kui ütlesin et olen Eestist, tädi kohe mäletas, et kas mina olin seal Sanansaattaja ajalehes:) Ja üldse, kõigil on nii palju seoseid ja lugusid Eestiga, et kohe huvitav jälle näha kui väike on maailm.

Ja siis õhtul olime soome koguduse piibliõhtul, kus pastor Tapio rääkis, kuidas tema oli üks nendest inimestest, kes 1980ndatel eesti ja vene keelseid Piibleid Eestisse salaja viisid ja just Tallinna juures algas nii suur torm, et nad ei saanud sadamasse sisse sõita ja sõitsid laevaga edasi-tagasi rannikul ning said teada, et selle aja jooksul toimus tolli meeskonna vahetus ning tollist läbi minnes nende rivi kontrollis kuri naisterahvas, kes vaatas viimsegi kui kohvri läbi, ja just enne nende kaht suurt kohvrit tahtis pausi teha ja lasi 3 inimest järjest niisama läbi..:) Selliseid ägedaid lugusid, mida muidu ainult raamatutest lugenud olen, on ikka tõesti põnev kuulda ja mõelda natuke selle üle, et mis see elu siis on:)
Mõnus vaimsus oli seal täna õhtul tõesti. Ja need ka teavad Eestist igast inimesi, kaugel Rootsimaal soome keelses kirikus:)

Täna oligi täiuslik päev!:)
Esiteks on jumalateenistusel alati nii tore kui Mika Tuovinen mulle armulaua ajal eesti keeles ütleb seda sõnumit ja teiseks oli lihtne jutlusest täna aru saada:)
Kuna väljas oli ka perfektne kevadilm, siis ei saanud ma seda igatahes oma nelja seina vahel veeta ja läksin pikale jalutuskäigule teise väikse külani. Samal ajal kuulasin Peep Saare jutlust "Valust" ja tee lõpus leidsin oma uue ideaalse salakoha, kuhu saab igal ajal hea olema jalutada ja päikest nautida. Hea oli istuda ilma ajataju ja kellata ja lihtsalt nautida seda imelist loodut. Ja kuulata jutlust ja muusikat. Pühapäev lihtsalt peab olema eriline!:)

Saraste on ikka küll üks parimaid Soome bände tõesti!
@Musiikkimessut festival

Käisin Pekka Simojoki kontserdil täna ja sain 2 väga head mõtet sealt:
-Küsis üks mees Pekkalt, et miks ei ole meie kirikus inimesi, miks inimesed ei tule? Pekka ütles, et jah, see on hea küsimus. Tead, lambad tulevad sinna, kus on leiba.
Ja sellest ta kirjutas siis laulu ja laulis seal.

-Ja teine mõte oli veel parem, aga seda on raske seletada siin:)

Seisin laeva peamootorite kõrval täna, päris hirmutav tunne oli tegelt ja uskumatult suured kobakad ikka. Üleval kohvilaua taga elu sees ei mõtle sellele, mis seal põhjas tegelikult toimub. Aga täitsa põnev:)

Uskumatu lugu..istun oma töölaua taga ja vaatan aknast välja, ja faasanid hängivad tee ääres!! Ma ei ole oma mäletamist mööda küll neid kunagi loomaaiast väljaspool näinud. Sellised asjad juhtuvad vist jah ainult in the middle of nowhere elades. Aga igatahes väga ilusad linnukesed.

Kaks viimase aja kõige huvitavamat küsimust mis sain:
- Kas Lätis on ka oma keel?
- Kas eesti ja soome on sugulaskeeled?
:D:D

Eile ja täna hommikul filmisime noorteüritust siin, kõnelejaid ja bände - ma sain olla kõige liikuvama kaamera peal ja lähivõtteid ja igasugu ägedaid asju teha - leidsin oma uue kire vist!:) jube põnev oli, sest meil on ka live-cutting arvuti siin, nii et hoiab ka väikest põnevust üleval, et midagi ei tohi sassi ajada kui enda kaamera nö eetris on:)

Ma olen küll paadunud google fänn, aga no see on küll naljakalt tehtud:)))
http://www.collegehumor.com/video/6611967/not-google-plus

Passport control at the airport:
— Nationality?
— Russian
— Occupation?
— No, no, just visiting.

:D:D

Nii palju kui ma olen siin ka mõelnud, et soome mehed on ikka veel nii palju tuimemad ja keerulisemad kui eesti mehed, siis no tänane ikka üllatas küll, kui lõuna ajal sööklas kolm noormeest lillekimpudega tulid, head naistepäeva soovisid ja kõigile naisterahvastele roosi kinkisid:))))

Täna üks vana tädi ütles mulle maailma kõige ilusama komplimendi. Olin peaaegu šokeeritud. Seda ei olegi väga võimalik siin kirjeldada. Aga umbes nii, et "Su silmadest paistab välja see, milline ilu su südames on. Ja usu mind, ma olen oma õpetajakarjääri jooksul palju sinuvanuseid noori näinud."
Vot sellised inimesed teevad maailma ilusamaks:)

Eile tegin esimest korda midagi kasulikku oma füüsisele: mängisime tund aega sulgpalli!:) Ja nagu päris võrgu ja piiridega, nii et joosta sai ikka normaalselt.

Eile oli meil selline äge asi jumalateenistusel - kohe elas seekord kirik!:)
http://youtu.be/wnmGKXIaEXw

Minu eilne 6htune yllatus oli Narnia esimene film! Misjärel ma ei suutnud uskuda, kuidas ma alles nyyd seda esimest korda vaatasin:) T6esti yks parimaid oli! Ootan millal järgmiseid vaadata saan..
Lisaks oli meil eile veel 2 vene tydrukut kylas, kellega ma ka jaanuari alguses Venemaal tuttavaks sain ja tore oli uuesti kohtuda..Nii et 4 venelast, 1 eestlane ja 1 soomlane olid köögi laua ymber - tundub, et venelased hakkavad meid jälle vallutama:)
Sel nädalavahetusel on siin yritus nimega sudaani päevad, mistähendab et eriti palju sudaanlasi on kokku tulnud siia, ja hästi palju väikseid sokolaadi värvi lapsi. Täna l6unasöögi ajal ma vaatasin, et kuigi need lapsed räägivad ka k6ik soome keelt, nad on ikka nii teistmoodi olekuga - kindlasti on nad palju r66msamad kui p6hjamaalased.
Vahepeal mu suure vaikuse ajal saime ka uue Pluss ajakirja valmis, mis praegu on trykikojas, ja järgmisel nädalal on p6nevusega oodata Eestisse ajakirja teemaga: 6hus on armastust!;)

Nüüd siis võib lõpuks avalikustada ka selle sügisel valmis saanud video minu elust Ryttyläs, mille tegemise eesmärk täidetud sai Misjonikoorile.

http://youtu.be/-tYG2v28Pfw

Lisaks veel tuleb täna piiskop külastama me kooli, pidevalt tuletatakse meelde, et vaadake et mingid asjad ei vedele ringi siis ja et kõik kena ja puhas oleks. Sealt ka eelmise postituse villakoirat:) Päris kõrge külaline see piiskop, ehk õnnestub mul ka näha teda korraks.

Õppisin täna maailma kõige naljakama soome keelse sõna: villakoirat - mis tähendab tolmurullid:D

Kui sa ei lobise, äratab see teistes alati aukartust.
Siis arvatakse, et sa tead hirmus palju ja elad kohutavalt põnevat elu.
- Nii ütles Muumipapa oma tarkuseterades.

Ja see selgitabki selle, miks blogisse tükk aega midagi tulnud pole. Mul lihtsalt on nii kohutavalt põnev elu:))

Veel üks tähelepanek soomlaste kohta: sügisel, kui oli juba suht jahe, mingi enamik käisid väljas ainult pusade väel. Mõtlesin, et no huvitav, vaatame mis see nende temperatuuri piir siis on, millal nad lõpuks joped selga panevad. Praegu on väljas -9, ja mõned neist liiguvad ühest majast teised endiselt pusa väel, mina sellest igatahes aru ei saa, värisen siin isegi oma talvemantliga:P Hullud põhjamaalased.

Sõitsin esimest korda Helsinki metrooga:)

Appi, -16, külmun. Õnn on see, et peab vaid 500 meetrit korraga väljas käima.

Ain Kalmus "Päästa meid ära kurjast". Parim raamat.

Uuel aastal üritan siis nüüd ka rohkem soome keelt rääkida, või siis mind sunnitakse selleks, sest eelmisel aastal ma nii lubasin. On raskem kui arvasin, aga ainus lootus, et ehk ikka ühel päeval läheb lihtsamaks. Samas, suutsin juba ühe soome keelse nalja teha. Rääkisin seal siis mingit suvalist lihtsat teksti kui üks tüüp ütles, et "no hästi räägid ju soome keelt", vastasin "Kiitos, samoin":))