Õnneks on Jumal loonud kõrvaklapid ja muusika, siis ei pea kogu aeg kuulama kui teised iseendaga räägivad:))

Neljapäeva õhtu oli kõige põnevam. Päeva jooksul käis mitu korda elekter hästi korraks ära, sest tormine ilm oli. Aga siis just pärast tööpäeva lõppu läks ta taas ära, kõik mõtlesid, et küllap tuleb jälle kohe tagasi - aga ei, ei tulnud. Juba oli täiesti kottpime ka ja istusime ja ootasime seal pimedas ruumis siis natuke - midagi teha ju nagunii ei olnud, internetti polnud, emaile ei saanud ka lõpuni kirjutada. Ootasin siis nii kaua kuni tuli viimane piir vetsu minna - telefonivalgel muidugi. Kõik olid koolis nii elevil ja hoopis palju rõõmsamad kui muidu. Selleks ajaks olid kõik ruumid juba küünaldega valgustatud (nagu Harry Potteri filmis:). Ja just oli kätte jõudnud ka õhtusöögi aeg - mõtlesin et süüa vist ei saa, aga sai ikka! Küünlavalgusel õhtusöök oli muidugi hoopis kenam kui tavaliselt ka, aga kahjuks toit lõppes kiirelt otsa, sest köögitädid ei saanud uut vormitäit ahju panna, aga see-eest oli köögitädi toiduvõtmislaua kõrval taskulambiga ja näitas meile mis süüa on:)

Samal õhtul just oli meie kooli saalis ka kogu Ryttylä küla koosolek, mis oli ka eriti kena küünalde valguses ja meil oli kooriproov ja puha. Mõtlesime ise just, et täitsa nagu oleks 18.sajand, ainult et nemad ei olnud selle peale paanikas et elektrit ei ole, meie natuke olime:)

Ainus mureallikas oli see, et kogu küttesüsteem on elektri peal ja saun ka, sest neljapäev on ju saunaõhtu. Aga õnneks 1,5 tundi hiljem siis tuli kõikidesse ruumidesse taas lambivalgus ja kuidagi isegi natuke kurb oli, et juba pidigi kõik küünlad ära puhuma. Kummaline oli siiski mõelda, et mitte kui midagi ei olnud teha ilma elektrita, nii vaeseks on meie fantaasia jäänud..Aga see-eest saime ikkagi mõnusa sauna õhtul ja läksime kell 10 magama:)

Tegin siin tihtipeale oma väikese õe eeskujul sooja võileiba mikroahjus, algus teised vaatasid suht imelikult, kuidas ma selle kõik kokku panin (leib, või, vorst, juust, majonees, tomatikaste, pizzamaitseaine ja natuke pipart), aga ühel päeval pakkusin pool võileiba Niinale, ja ta ei uskunud kui imehästi see "koledalt" välja nägev võileib maitseb:)) nüüd hakkas samasugust ise järgi tegema ja kutsub seda Sirli's special:))

ilmselt mu missioon on soomlastele õpetada elutarkusi:)

See nädal oli taas võimalus uusi põnevaid asju õppida - 2,5 päevane videokoolitus proffiga. Õppisin lõpuks ometi lõikama kokku neid asju:) Tulemust ja natuke ka mu kaameratööd näed siit: http://youtu.be/oAs8M1cfRG0

Aga teisipäeval õhtul juhtus selline ime siin Ryttyläs, et tulid Leevi Reinaru ja Kristiina Seppel - seda imet polnud mina varem siin näinud, aga õnneks olin just õigel ajal kohal. Praegugi istun siin samas köögi laua taga, kus me alles paar päeva tagasi tsättisime - milline ajalooline hetk!:) Ja nad andsid mulle uue missiooni siia ka: õpetada soomlastele nalja! (ei tea kas aastast piisab selleks..)

Nagu näha, siis Maata Näkyvissä võttis tükiks ajaks kogu aja. Aga tulemuseks oli igatahes üks parimaid Plussi-Nuotta laagreid ja totaalselt super festivali-nädalavahetus. Skillet rokkis sajaga ja meie ajakirjanikud ka - sest me saime päris oma Skilleti intervjuu! Jubedalt tore oli nii palju eestlasi ka korraga Soomes näha, see muutis mu kohe mitmeks päevaks ülimalt rõõmsaks:)

Masha tegi hea nalja, mida Venemaal Putini presidendiks valimise kohta räägitakse. Rahvas valib, ning igaühel on kaks võimalust:

Yes, I am not against Putin

No, I am not against Putin

:)) Vaatame siis, kuidas läheb:)

Oi, meie majanaabril on kõik 10 hooaega "Sõpru" - tegevust jätkub kogu talveks:))

GLS 2011 Helsinki: nii palju energiat ei ole ma Soomes ühes ruumis vist veel näinud:)

Ja Steve oli ka äge noh!:)

Ja lisaks veel on tore, et muidugi igas sadamas leidub üks eestlane:D

Nii palju kui eesti naljadest enamasti soomlased aru ei saa, siis keskkerakonna Tööd napib? video läks küll imehästi peale siin, nalja kohe mitmeks minutiks:)

http://youtu.be/gzkYz0I92qs

Huvitav nähtus on meie majas: kõik pesevad puhtaks prügi, mille nad ära viskavad, kuid nõud jäetakse enamasti pesemata:)

Kultuuride kokkupõrge: tihtipeale istume köögilaua taga, räägime juttu ja krõbistame sihvkasid:) sihvkasid söövad venelased ja eestlane, soomlased ütlevad nende kohta linnutoit:)

Minu roosa mull

Täna hommikul varises kokku minu ilus roosa mull sellest, et maailm on ilus ja turvaline paik:

Meil on on siin noorterühmas üks poiss, kes enne kui ta kristlaseks sai, oli mingi suht kahtlane pätt vist, igatahes tal on endiselt sõbrad, kes on peksmise või tapmise eest vangis, ja ta ütles, et mingi 10 tema tuttavat on Helsinki linnas maha tapetud ja mõned mingi suvalise põhjuse pärast. Seepärast oli ta väga üllatunud, et ma oma sõbrannaga õhtul 7-8 ajal Helsinki kesklinnas jalutasin (tavaline tegevus Tallinnas mu arust), ja ütles, et see koht on piisavalt ohtlik ikka.

Kui vastasin, et õnneks me ikka elame Ryttyläs, siin küll midagi ei juhtu - vastas ta, et siin on vähemalt 3 kohta, kus saab iga kell narkootikume osta:I

Ma olin ikka vabsee shokis, iga õhtu kontorist koju minnes olin mõelnud, kui hea mõnus väike koht, isegi pimedas pole mitte kui midagi vaja karta (sest ma tihtipeale ikka kardan pimedat).

Mõtlesingi siis, et see Soome on ikka ulme riik küll, ja kogu see heaoluühiskond paistab hea ainult eemalt ja korraks vaadates, ja see sõna tuleks üleüldse ära muuta, sest see "hea" selles sõnas on vägagi eksitav.

Aga muidugi suutis see tüüp ümber lükata ka mu arvamuse, et Eesti ikka nii hull veel pole - ütles, et kui viimati Tallinnas käis, oli jõudnud sadamast 200 meetrit linna poole kõndida, kui talle tuldi pakkuma, kas narkootikume tahad osta??:I Olin jälle shokis..

Muidugi vahele Sakari kommentaarid sellest, kuidas Keenia elu kõik veel palju hullem on ja politseile lootminegi ei anna mingeidki tulemusi, ei aidanud mind üldse rahuneda..

Igatahes, kuna mul on suvila Hiiumaal, kus inimese auto uksigi ei lukusta, siis arvasin, et maailm on ikka enamasti selline ilus koht ja inimesed ka väga tihti halba ei mõtle..ega ma ka ei tea mis see päris elu siis on, aga selles mullis oli igatahes kuidagi rõõmsam..:) Ju siis pean Hiiumaale kolima! (mille peale poisid ütlesid, et ega maffia ei lukustagi uksi, keegi ei julge nagunii neilt varastada:D)

Kiirteed on üldiselt jube mugavad sõitmiseks, aga nii kui ühe vale pöörde teed, on ikka tõeline tüütus tagasi saada.

Ja teine tähtis asi: isegi meie väikeses külapoes müüakse Starbucks'i kohvi! Aga kuna ta on selline tavaline külmkohv riiulil, kahtlen ma sügavalt selle tõelises Starbucks'i väärtkohvi läheduses, aga no ükspäev võiks sellegipoolest järgi proovida.