Neljapäeva õhtu oli kõige põnevam. Päeva jooksul käis mitu korda elekter hästi korraks ära, sest tormine ilm oli. Aga siis just pärast tööpäeva lõppu läks ta taas ära, kõik mõtlesid, et küllap tuleb jälle kohe tagasi - aga ei, ei tulnud. Juba oli täiesti kottpime ka ja istusime ja ootasime seal pimedas ruumis siis natuke - midagi teha ju nagunii ei olnud, internetti polnud, emaile ei saanud ka lõpuni kirjutada. Ootasin siis nii kaua kuni tuli viimane piir vetsu minna - telefonivalgel muidugi. Kõik olid koolis nii elevil ja hoopis palju rõõmsamad kui muidu. Selleks ajaks olid kõik ruumid juba küünaldega valgustatud (nagu Harry Potteri filmis:). Ja just oli kätte jõudnud ka õhtusöögi aeg - mõtlesin et süüa vist ei saa, aga sai ikka! Küünlavalgusel õhtusöök oli muidugi hoopis kenam kui tavaliselt ka, aga kahjuks toit lõppes kiirelt otsa, sest köögitädid ei saanud uut vormitäit ahju panna, aga see-eest oli köögitädi toiduvõtmislaua kõrval taskulambiga ja näitas meile mis süüa on:)

Samal õhtul just oli meie kooli saalis ka kogu Ryttylä küla koosolek, mis oli ka eriti kena küünalde valguses ja meil oli kooriproov ja puha. Mõtlesime ise just, et täitsa nagu oleks 18.sajand, ainult et nemad ei olnud selle peale paanikas et elektrit ei ole, meie natuke olime:)

Ainus mureallikas oli see, et kogu küttesüsteem on elektri peal ja saun ka, sest neljapäev on ju saunaõhtu. Aga õnneks 1,5 tundi hiljem siis tuli kõikidesse ruumidesse taas lambivalgus ja kuidagi isegi natuke kurb oli, et juba pidigi kõik küünlad ära puhuma. Kummaline oli siiski mõelda, et mitte kui midagi ei olnud teha ilma elektrita, nii vaeseks on meie fantaasia jäänud..Aga see-eest saime ikkagi mõnusa sauna õhtul ja läksime kell 10 magama:)