Absoluutselt geniaalne!

Tulin just lõunasöögilt, nägin Salome'd - see üks eesti tüdruk kes siin on. Tuleb mu juurde, ütleb: tead, me oleme sugulased!:D:D

Maailm ei saa lihtsalt olla nii väike:) Mitte küll veresugulased, aga siiski, Tanel Ots meie ühine sugulane. Uskumatu ikka minu jaoks, nüüd mu esimene sugulane Soomes:)

Täna meil oli Sudaani õhtu - jumalateenistus Soome tüüpilise pikkusega (1 tund), need kogu aeg pidid kella vaatama, et aja sisse mahuks, sest Sudaanis neil pidi ikka 3-4 tundi minema need:) Täiesti lõpp kui äge kogemus see oli ka, üle Soome oli paarkümmend Lõuna-Sudaani inimest täna siia tulnud kokku. Sõna osa oli ikka selline rahulik ja tavaline, aga nii kui mingi laulu üles võtsid, läks kohe siukseks peoks ära et tundsin natukene nagu oleks päriselt Aafrikasse sattunud - džembed, tamburiin, mingi aafrikapärane marakas, plaksutamine, kerge tants, väga kõva häälega nais-eestlaulja ja kõik teised kohe kaasa - ja esimesel laulul oli vähemalt 25 salmi või midagi, aga vot see oli tõeline ülistus alles!:)) Vägevad õed ja vennad mul:)

Eile olime Helsinkis ja kogesin kuidas soomlaste organiseeritus on ikka päris tõeline siin, kui midagi läheb normist väljapoole, on kerge paanika. Sõime seal köögis hommikusööki ja meie boss sai õiendada, et niimoodi võõrad inimesed ilma saatjata küll ei tohi olla seal:)

Täiega soovitan lühifilmi Butterfly Circus - youtubest saab:

http://www.youtube.com/watch?v=OtxANzN2Woo

Õnneks mu hea sõbranna Eestis tutvustas mind sellega, ja siin oligi seda vaja: kõik peavad hommikupalvust tegema mõned korrad, ja mõtlesin et näitaks seda filmi seal, tegin eesti keelse palve ka alguses veel:) Ja ülihea film ikka, tundus et soome inimesed jäid ka korraks mõtlema kui hea elu neil ikka on võrreldes maailmaga.

See nädalavahetus vedas, et siin oli perelaager, mis tähendab meile, et saame ka koos nendega söömas käia. Hommikusöögid muidugi mõnusalt jätsime vahele kõik, kella 12-ks on normaalne minna:) Muidugi kui sööklas on 80 eri vanuses last, käib ikka mõnus möll küll:)

Aga see on ikka totaalne eelis, et sööd ära lihtsalt, viid nõud ära ja jalutad edasi, ei pea mitte kunagi nõusid pesema! Muidugi lõppkokkuvõtteks peab igaüks mingi 4 päeva aastas nõudepesutoimkonnas olema, aga igatahes on see lihtsam kui iga päev 4 korda nõusid pesta, muidugi ma pole seal toimkonnas veel olnud, et nii rõõmus olen, eks näen üks päev.

Mul on hea meel ikka kui tore ja hoolitsev (Eesti) boss mul on. Tore oli Joeliga eile Helsinkis jutustada, sai normaalselt eesti keelt ka rääkida üle pika aja. Avastasin tsipake Helsinkit ka, suht tundmatu linn minu jaoks ikka, aga leidsin mõned huvitavad viimase aja linnaplaneeringu lahendused, kevadel võib seal täitsa mõnus olla.

45 min Helsinki rongijaamas olles kuulsin 3 eestlast, tundub et neid siin vähe ei ole küll. Ja isegi Soome ülimate süsteemidega oli eile seal suur segadus, sest piletiostu automaadid ei töötanud ja mingi siuke järjekord oli, et oleksin vist oma rongist maha jäänd seal oodates - isegi Soomes asjad ei toimi vahel. Kuigi see-eest pakuti kohvi ja teed rongijaama piletiostu juures!

Ja selleks et saada oma üliõpilase soodustust rongis, pean ma ei tea mitmest kohast pabereid küsima ja taotlema ja muidugi maksma, maksma, nagu siin iga asja eest.

Iga päev siin tossudes ringi kõndides on ilmnenud, et mul on raskusi väga madalate kontsadega kingade kõndimisel juba..õudne mõelda mis aasta pärast veel olema saab..

Täna oli mu esimene päris soome keele tund siin. Saime liituda rühmaga, kus Sudaani inimesed õpivad, ja loodan et nüüd niimoodi natuke rohkem pingutades hakkab keel kiiremini külge ka, muidu ikka soome keelt ei oska veel kahjuks..Kõige naljakam mis täna õppisin oli: Minä suren. Kõlab õigesti mõlemas keeles. Ja jäi hästi meelde kohe, aga tähendus ei ole sama. Aga jah, see ei ole mingi algajate rühm seal, nii et natuke keeruline oli, aga õpetaja oli nii tore.

Need Sudaani inimesed on hullult toredad, kui midagi nalja teeb, siis naeravad hästi kõlava heleda kõrge häälega, mehed ka. Ja nad kõik õpivad nii püüdlikult, kordavad õpetaja järgi ja siis räägivad omavahel araabia keeles, et mis sõna tähendus on. Ma juba vahepeal hakkasin eesti keelseid sõnu ära unustama ka kui püüdsin endale tõlkida.

Uskumatu mis imeasju siin õppima pean, selliseid millest mul aimugi pole, ma isegi ei oska neid siia kirjutada. Mingid kodulehel imeasjad, ja mingite koodide lisamised ja linkimised:P:P

Ulme on see, et alati kui mõtled mingi asja kohta elus, et seda ma küll kunagi tegema ei hakka, siis just see tuleb su ellu kõige tõenäolisemalt:P

Täna õppisin veel seda, kui väga mulle meeldib eestlastega koostööd teha!:) Ägedad inimesed ja kõik on palju lihtsam mõnes mõttes kui Soomes, need siin teevad kõik süsteemid nii keeruliseks:)

Ja Eesti on nii mõnusalt väike:)

Esmaspäev oli tööpäev Helsinkis. Üle nädala hakkame sinna sõitma. Ja kuna minul ainukesena ona praegu meist neljast autojuhiload, siis mina sõidan, kuna saame kooli autot kasutada õnneks, ei pea mingi rongiga jamama. Ja Soomes on autoga vähemalt 2 inimesega koos juba odavam sõita kui ühistranspordiga..Nii et Soome kiirteedel siin kimasin natsa ja esimest korda üksi Helsinki linnas, Gps õnneks aitas, aga ikka tegin paar korda pöördeid valest kohast.

Olen endale päris uue Soome telefoni ka saanud vahepeal, või no ma ei tea kui Soome see Samsung on, aga Soome number on vähemalt, aga seda siin ei avalda:)

Üldiselt mul väga tihti loenguid siin ei ole, sest noortetöö rühmal on mingi oma programm, teeme rohkem praktilisi asju, kuid meil neljal on nagunii veel eraldi süsteem, kuna teeme rohkem seda meedia asja ikka. Aga sel nädalal oli 3 päeva õppetööd meil. Üks päev oli videokoolitus Kai Lappalaisega, kes on Narvas misjonär ja räägib ka eesti keelt, ja seal tegime oma lühivideo ka kolme peale, mina filmisin, ja täiega susserdasin seal, aga naljakas oli:)

Ja siis 2 päeva meil olid apoloogia loengud, mis oli täiega huvitav tegelt, suht tark mees oli see. Vahelduseks oli põnev loengus istuda, aga samas iga päev ei viitsiks ka, nagu teistel siin on enamasti 4 tundi päevas loenguid, ja kodutöid ka vist mõnel rühmal, vähemalt neil kes teoloogiat õpivad, neil üldse mingi karmim õppekava.

Aga teisipäev kui meil vaba päev oli, siis mõtlesin et teeks siiski midagi kasulikku ka, ja läksin kuulasin üht Piibliõpetuse loengut, soome keeles, ei viitsind kedagi tõlkimisega segama hakata ka, mõtlesin et vaatangi palju aru saan, ja üllatusin ise kui paljust ma aru ei saanud:) No see on natuke raskem tekst ka kui tavaline igapäevakõne, aga no tore oli ikkagi.

Avastasin kusjuures ühe sarnasuse ka Soome ja Tartu vahel: mõlemas kohas tüdrukud koovad sokke, loengute ajal ka mõni:)))) Siin villane sokk on väga moes ikka, kõik käivad juba praegu nendega, eriti värvilised on need tavaliselt ka:) Beibekultuurist on siin asi väga kaugel:)

Toaga on mul eriti vedanud, sain päris oma toa. Elame ühes majas kõigi meie rühma
tüdrukutega, keda on kokku 6, ja teised elavad ülakorrusel, mina all. Täiega hubane ja mõnus tuba on mul. Nii et alati kui tahan saan minna üles seltskonda, ja hängida seal, aga kui ei viitsi, saan alati rahus oma toas nokitseda. Ja muidugi juba esimesest päevast peale on tunda et Soomes olen, sest koridori põrand on septembri algusest soe. Ja muidu ka, kõik mis vaja on alati olemas, millegi pärast ei ole tarvis muretseda.

See on ka ülimugav, et hommikul ärkad ja kobid sööklasse, kohe kõik on valmis, midagi ise tegema ei pea, pärast tudengiaastaid ikka täielik luksus, kardan et harjun selle mugava eluga liialt ära vaid.

Süüa saab ka alati väga hästi, koolitoit on enamasti super, ainult ühel päeval oli supi ja ühepajatoidu vahepealne möga, mis üldse väga ei maitsend. Küsisin et kuidas seda siin määratletakse, nende arvates oli supp ikka:) Suppi muidu saab üliharva, aga igasugu imetoite on vahel, mida pole kunagi Eestis näind. Aga ükskord oli kebab riisiga:) Magustoidud on tavaliselt ka mingid kummalised mida ma väga ei usalda, aga ükskord õnneks oli eskimo jäätis:)

Ja muidugi kohvi saab ka rohkem kui rubla eest, selle halva sõltuvuse vastu ei saa siin vist küll mitte midagi parata, eesmärgiks on mul praegu veel vähem kui 3 tassi päevas.

Aa ja sel nädalal lõhkusin oma esimese klaasi sööklas, natuke liiga vara. Suht "mõnus", kogu söökla jutustab nagu ikka, äkki käib mingi ilge klirin, kõik jäävad vait ja vaatavad minu poole - jeppii:))

Eile õhtul kusjuures käisime Mashaga jalutamas, ja leidsime imelikust kohast ühe korraliku staadioni, üritasin siis ühe ringi seal ka joosta, aga enne kui 400m täis sain kustusin ikka ära, imestasin ikka et kuidas ma kooliajal suutsin:) Vihjeks mulle, et peaks ikka natuke rohkem spordile keskenduma..Aga nädalavahetustel siin jalutades tundub küll vahel, nagu oleks ainuke hing siin, nii vaikne on, aga samas äge.

Täna avastasime ühe hullult hea õunapuu ka siit, meil ikka on siin erinevaid puid ja põõsaid, kohe tekitab sellise kodutunde. Nii et vähemalt saab õunu näksida nüüd ja Mashale õnneks meeldib kooke vahel küpsetada, veab meie rühmal.

Pühapäev. Nii hea et siin kell 13 kirik on, sai ikka rahus magada, kuigi ega ma siin eriti üle 9 magada ei suuda, kuna rütm on muutunud vanainimese omaks. Aga õnneks teenistus oli siin samas ühes meie kooli hoonetest, nii et pidin ainult 100 m kõndima.

Õppisin täna veel seda, et heebrea keeles on minu nimi ka olemas, seda hääldatakse ainult rohkem Schirli või kuidagi nii, ja see tähendab: "song to me" kuidas iganes seda eesti keelde tõlkida, päris äge et seda teada sain:)

Seda õppisin ka veel:

You might be a Lutheran if...you believe there's an 11th Commandment that states, "if it's never been done that way before, don't do it.":)

Päeval mängisime natuke korvpalli, keetsin riisi ja nägime vähemalt kolme oravat - selline päev:)

Oi ma ei teadnudki et nii põnevaid asju ka Soomes juhtuda võib - olin just kutsumata külalisena siin ühel pulmapeol - oma koduteksades ja tossudes..suht weird oli nagu küll, aga no väga paljud ei vaadand imeliku näoga. Täiega vedas tegelt, mõtlesime just Mashaga et peaks koju õhtusööki tegema minema. Aga täna toimus siin Ryttyläs ühtede pulmapidu, meie rühmast ka mitmed läksid sinna, kuna see pruut oli mingi siin olnud mingi tükk aega vist. No igatahes tahtsin Leenaga kohtuda, kes seal pulmapeol oli, ja siis ta ütles, et davai tulge siia. No algus ma ikka hullu põdesin nagu ikka, no ega ikka ei läheks iga päev koduriietes ja oma kõige tavalisemas olekus teiste kõige tähtsamale päevale, pealegi veel ilma kutsumata..aga no kuna pidu oli juba lõpuhoos, siis oli kõigil suht suva, ja nagunii keegi ei teadnud kõiki, ja no pärast kui olin mõnda aega üritanud seina sisse sulanduda, mõtlesin et kui siis juba, ja no sõime ikka kuni koogini välja kõike. Kõht on hea täis ja sai esimesel Soome pulmapoel ka käidud - täiesti arvestatav päev ju.

Nädalavahetuse veedan ka siin Ryttyläs, kuigi enamik on koju läinud, aga see-eest toimub siin üritus Pointti, kuhu on tulnud üle 100 15-aastase noore, kes just sel suvel leeris käisid, ja küsisin, et Soomes tõesti kõik noored käivad 15-aastaselt leeris, nii et palju pubekaid koos siin, ja lähengi vaatan varsti mis nad seal teevad, täna õhtul mul kohustusi isegi et ei ole.

Muidu mis me siin teeme, saate vaadata lehelt pluss.nuotta.com - siiani oleme iga päev ühe postituse teinud ja seda praegu jätkame, vaatame mis tulevik toob. Päeva ajal töötame oma väikses officis, teeme ikka kohvipause ja toidupause nagu neid Soomes iga natukese aja tagant on ja õhtusöök on mulle väga harjumatult vara - kell 17, hommikuti alati ärkan ja kohe on kõht nii tühi, et vaevalt jõuan hommikusöögini oodata, mis muidugi algab 7.45. Kokku on siin õpilasi üldse umbes 80, ja siiani on kõik jube väga toredad olnud, kellega suhelda olen jõudnud, harjumatult sõbralikud ja aktiivsed soomlaste kohta, pole kunagi Soomes üldse nii palju toredaid inimesi näinud:)

Kusjuures see ikka lisab mulle suht populaarsust juurde, et Eestist olen, paljud juba teavad mind enne kui olen jõudnud nendega suhelda:)) Loodan et see kuulsus pähe ei hakka:)

Kolmapäeval oli Heikkil meie rühmast sünnipäev, nii et tahtsime midagi koos teha oma tiimiga, nii et sõitsime Tamperesse, mis asub mingi 100 km kaugusel, et kinno minna. Minu jaoks arusaamatu mis point on minna nii kaugele ainult selleks et kino vaadata, aga no see siin on Soome ikkagi, kiirteed ja puha, nii et liiga kaua see aega ei võtnud. Ja Tampere oli iseenesest ka väga ilus linn, polnudki varem käinud, ja filmi vaatasime Larry Crown, mis oli suht tüüpiline Hollywood. Polnud ka varem kunagi nii suuri popcorni topse näinud - isegi Kanadas mitte:P:P

Nagu näha on see blogi natuke uinunud, mis ei tähenda üldse mitte seda et poleks midagi huvitavat toimunud nädala jooksul. Just vastupidi, liiga palju tegemist on olnud, et jõuaks ka siia postitada. Samuti ei ole oma toas mul internetti veel, kui see sinna kunagi tuleb, nii et ei viitsi õhtuti siin teises majas väga käia.

Esimene päev kui saabusin, siis oli meil selline grillõhtu Hämeenlinnas järve ääres, ja nagu Soomes ikka, oli seal väik

e püstikoda ehitatud, lõkkeplatsiga, kuivad puud kõrvalt võtta ja grill valmis. Pane aga toit peale ja naudi elu. Nägin siis esimest korda oma meekonda ka, ja meil on siin: Niina, Mirkko, Heikki,

Pauli, Jemine, Niko, Asser + meie väike meediatiim Olja, Sakari,

Masha ja mina.

Kohe esimesel päeval nii kui võtmeid hakkasime saama, oli kohe üllatus, et sain eesti keeles rääkida Mailaga, kes siin töötab, nii et nüüd ongi nii, et vahepeal eesti keel, siis kuulan ka vene keelt, soome keel nagunii, juba sunnitakse seda ka rääkima, ja no inglise keel ikka peamiselt, vahepeal ei saa ise ka aru mis keeles alustada või vastata..

Teine õhtu Ryttyläs. Läheb aina paremaks. Mingid tüübid mängivad kõrval playstationit ja räägivad soome keelt - vajab natuke harjumist, aga muidu on elu lihtne praegu veel.