Eile õhtul kusjuures käisime Mashaga jalutamas, ja leidsime imelikust kohast ühe korraliku staadioni, üritasin siis ühe ringi seal ka joosta, aga enne kui 400m täis sain kustusin ikka ära, imestasin ikka et kuidas ma kooliajal suutsin:) Vihjeks mulle, et peaks ikka natuke rohkem spordile keskenduma..Aga nädalavahetustel siin jalutades tundub küll vahel, nagu oleks ainuke hing siin, nii vaikne on, aga samas äge.

Täna avastasime ühe hullult hea õunapuu ka siit, meil ikka on siin erinevaid puid ja põõsaid, kohe tekitab sellise kodutunde. Nii et vähemalt saab õunu näksida nüüd ja Mashale õnneks meeldib kooke vahel küpsetada, veab meie rühmal.