Toaga on mul eriti vedanud, sain päris oma toa. Elame ühes majas kõigi meie rühma
tüdrukutega, keda on kokku 6, ja teised elavad ülakorrusel, mina all. Täiega hubane ja mõnus tuba on mul. Nii et alati kui tahan saan minna üles seltskonda, ja hängida seal, aga kui ei viitsi, saan alati rahus oma toas nokitseda. Ja muidugi juba esimesest päevast peale on tunda et Soomes olen, sest koridori põrand on septembri algusest soe. Ja muidu ka, kõik mis vaja on alati olemas, millegi pärast ei ole tarvis muretseda.

See on ka ülimugav, et hommikul ärkad ja kobid sööklasse, kohe kõik on valmis, midagi ise tegema ei pea, pärast tudengiaastaid ikka täielik luksus, kardan et harjun selle mugava eluga liialt ära vaid.

Süüa saab ka alati väga hästi, koolitoit on enamasti super, ainult ühel päeval oli supi ja ühepajatoidu vahepealne möga, mis üldse väga ei maitsend. Küsisin et kuidas seda siin määratletakse, nende arvates oli supp ikka:) Suppi muidu saab üliharva, aga igasugu imetoite on vahel, mida pole kunagi Eestis näind. Aga ükskord oli kebab riisiga:) Magustoidud on tavaliselt ka mingid kummalised mida ma väga ei usalda, aga ükskord õnneks oli eskimo jäätis:)

Ja muidugi kohvi saab ka rohkem kui rubla eest, selle halva sõltuvuse vastu ei saa siin vist küll mitte midagi parata, eesmärgiks on mul praegu veel vähem kui 3 tassi päevas.

Aa ja sel nädalal lõhkusin oma esimese klaasi sööklas, natuke liiga vara. Suht "mõnus", kogu söökla jutustab nagu ikka, äkki käib mingi ilge klirin, kõik jäävad vait ja vaatavad minu poole - jeppii:))