EEESTI..mu kodumaa:)

Jõulupidu peetud, jõulutoit söödud, asjad ka peaaegu pakitud. Nüüd veel vaid vaja laeva oodata..:)

Sõitsin eile Riihimäelle, kui politsei mind kinni pidas - isegi Eestis ei ole seda minuga mitte kunagi juhtunud. Olin juba eemalt suht shokis ja lootsin et nad mind ei peata, kuid siiski siiski. Kõigepealt muidugi, kuna ma sõitsin Sakari autoga esimest korda, ei leidnud ma seda nuppu kuidas aken lahti teha, sest see oli väga kummalises kohas. Vähemalt Eestis tean et ei tohi ust lahti teha politseile. Aga ta juba väljast ütles mulle, et võid küll ukse lahti teha, kui nägi et kohmitsesin seal nii kaua:) Ja siis viskas selle puhumisaparaadi nina alla, ja seda muidugi ka ma varem teinud ei olnud. Õnneks oli kõik korras, sest kolmapäeva hommikuti on meil jumalateenistus armulauaga:)))
Ega midagi ebatavalist ei juhtunudki, mina lihtsalt olin nii ähmis sellest kõigest. Aga politsei oli siin väga väga sõbralik igatahes, ja sain ta soome keelest ka aru:)

Täna käisime kodupoes jälle ja olin eriti põnevalt üllatunud kui nägin, et seal müüakse Kalevi valget šokolaadi mustikatükkidega!!:) Täiega tuus, lendasin sealt riiulitevahelt kohe Mashat otsima, et talle seda imet näidata. Aga ta ei olnudki üllatunud, sest ta teadis seda juba ammu:))

Käisin eile teatris. Juba tükk aega ootasin seda, et oleks selline põnev teistmoodi õhtu ja esimene päris teatri kogemus Soomes. Paraku pärast sellist elevust oli pettumus veelgi suurem - etendus oli kõige igavam ja labasem mida kunagi näinud olen, ja õnneks ma enamusest tekstist aru ei saanud. Arvan, et siin Ryttylä ilusas maailmas olles nägin nüüd rohkem ka seda "päris" Soomet, kus 2 vanameest mängisid terve aja laval purjus mehi ja rääkisid noortest naistest. Seda nägin kunagi ka Viru tänava kohvikus töötades:))

Appiii,,ma igatsen Eestit ja sõpru niii väga!:(

Head Soome iseseisvuspäeva!

Valmistun õhtuseks pidulikuks peoks:)

Kõige ägedam nädalavahetus oli oma kõige ägedamate sugulastega - Siret ja Daniel muidugi:) Sain ka lõpuks siit Ryttylä külavahelt välja suurlinna vaatama - käisime Hämeenlinnas täpselt selles samas kohas kus minu esimesel Soomes oleku õhtul meie tiimiga - golfiväljaku muru oli endiselt roheline! Ja täna on täis saanud ka täpselt 3 kuud sellest ajast! Igatahes põnev oli seigelda ja kindlust vaadata ja head huumorit kuulda. Õhtul Masha ja Oljaga koos Lehm 006-te mängida ja Danieli köögi laua taga ellu ärkavaid koomikseid põnevusega jälgida:) Tore ikka et on sugulased kes nii palju rõõmu kahe päevaga suutsid siia maale tuua.

Nüüd meenutavad mulle seda toredust veel aknalaual kõrvuti seisvad 2 Starbucksi kohvitopsi:)

Õnneks on Jumal loonud kõrvaklapid ja muusika, siis ei pea kogu aeg kuulama kui teised iseendaga räägivad:))

Neljapäeva õhtu oli kõige põnevam. Päeva jooksul käis mitu korda elekter hästi korraks ära, sest tormine ilm oli. Aga siis just pärast tööpäeva lõppu läks ta taas ära, kõik mõtlesid, et küllap tuleb jälle kohe tagasi - aga ei, ei tulnud. Juba oli täiesti kottpime ka ja istusime ja ootasime seal pimedas ruumis siis natuke - midagi teha ju nagunii ei olnud, internetti polnud, emaile ei saanud ka lõpuni kirjutada. Ootasin siis nii kaua kuni tuli viimane piir vetsu minna - telefonivalgel muidugi. Kõik olid koolis nii elevil ja hoopis palju rõõmsamad kui muidu. Selleks ajaks olid kõik ruumid juba küünaldega valgustatud (nagu Harry Potteri filmis:). Ja just oli kätte jõudnud ka õhtusöögi aeg - mõtlesin et süüa vist ei saa, aga sai ikka! Küünlavalgusel õhtusöök oli muidugi hoopis kenam kui tavaliselt ka, aga kahjuks toit lõppes kiirelt otsa, sest köögitädid ei saanud uut vormitäit ahju panna, aga see-eest oli köögitädi toiduvõtmislaua kõrval taskulambiga ja näitas meile mis süüa on:)

Samal õhtul just oli meie kooli saalis ka kogu Ryttylä küla koosolek, mis oli ka eriti kena küünalde valguses ja meil oli kooriproov ja puha. Mõtlesime ise just, et täitsa nagu oleks 18.sajand, ainult et nemad ei olnud selle peale paanikas et elektrit ei ole, meie natuke olime:)

Ainus mureallikas oli see, et kogu küttesüsteem on elektri peal ja saun ka, sest neljapäev on ju saunaõhtu. Aga õnneks 1,5 tundi hiljem siis tuli kõikidesse ruumidesse taas lambivalgus ja kuidagi isegi natuke kurb oli, et juba pidigi kõik küünlad ära puhuma. Kummaline oli siiski mõelda, et mitte kui midagi ei olnud teha ilma elektrita, nii vaeseks on meie fantaasia jäänud..Aga see-eest saime ikkagi mõnusa sauna õhtul ja läksime kell 10 magama:)

Tegin siin tihtipeale oma väikese õe eeskujul sooja võileiba mikroahjus, algus teised vaatasid suht imelikult, kuidas ma selle kõik kokku panin (leib, või, vorst, juust, majonees, tomatikaste, pizzamaitseaine ja natuke pipart), aga ühel päeval pakkusin pool võileiba Niinale, ja ta ei uskunud kui imehästi see "koledalt" välja nägev võileib maitseb:)) nüüd hakkas samasugust ise järgi tegema ja kutsub seda Sirli's special:))

ilmselt mu missioon on soomlastele õpetada elutarkusi:)

See nädal oli taas võimalus uusi põnevaid asju õppida - 2,5 päevane videokoolitus proffiga. Õppisin lõpuks ometi lõikama kokku neid asju:) Tulemust ja natuke ka mu kaameratööd näed siit: http://youtu.be/oAs8M1cfRG0

Aga teisipäeval õhtul juhtus selline ime siin Ryttyläs, et tulid Leevi Reinaru ja Kristiina Seppel - seda imet polnud mina varem siin näinud, aga õnneks olin just õigel ajal kohal. Praegugi istun siin samas köögi laua taga, kus me alles paar päeva tagasi tsättisime - milline ajalooline hetk!:) Ja nad andsid mulle uue missiooni siia ka: õpetada soomlastele nalja! (ei tea kas aastast piisab selleks..)

Nagu näha, siis Maata Näkyvissä võttis tükiks ajaks kogu aja. Aga tulemuseks oli igatahes üks parimaid Plussi-Nuotta laagreid ja totaalselt super festivali-nädalavahetus. Skillet rokkis sajaga ja meie ajakirjanikud ka - sest me saime päris oma Skilleti intervjuu! Jubedalt tore oli nii palju eestlasi ka korraga Soomes näha, see muutis mu kohe mitmeks päevaks ülimalt rõõmsaks:)

Masha tegi hea nalja, mida Venemaal Putini presidendiks valimise kohta räägitakse. Rahvas valib, ning igaühel on kaks võimalust:

Yes, I am not against Putin

No, I am not against Putin

:)) Vaatame siis, kuidas läheb:)

Oi, meie majanaabril on kõik 10 hooaega "Sõpru" - tegevust jätkub kogu talveks:))

GLS 2011 Helsinki: nii palju energiat ei ole ma Soomes ühes ruumis vist veel näinud:)

Ja Steve oli ka äge noh!:)

Ja lisaks veel on tore, et muidugi igas sadamas leidub üks eestlane:D

Nii palju kui eesti naljadest enamasti soomlased aru ei saa, siis keskkerakonna Tööd napib? video läks küll imehästi peale siin, nalja kohe mitmeks minutiks:)

http://youtu.be/gzkYz0I92qs

Huvitav nähtus on meie majas: kõik pesevad puhtaks prügi, mille nad ära viskavad, kuid nõud jäetakse enamasti pesemata:)

Kultuuride kokkupõrge: tihtipeale istume köögilaua taga, räägime juttu ja krõbistame sihvkasid:) sihvkasid söövad venelased ja eestlane, soomlased ütlevad nende kohta linnutoit:)

Minu roosa mull

Täna hommikul varises kokku minu ilus roosa mull sellest, et maailm on ilus ja turvaline paik:

Meil on on siin noorterühmas üks poiss, kes enne kui ta kristlaseks sai, oli mingi suht kahtlane pätt vist, igatahes tal on endiselt sõbrad, kes on peksmise või tapmise eest vangis, ja ta ütles, et mingi 10 tema tuttavat on Helsinki linnas maha tapetud ja mõned mingi suvalise põhjuse pärast. Seepärast oli ta väga üllatunud, et ma oma sõbrannaga õhtul 7-8 ajal Helsinki kesklinnas jalutasin (tavaline tegevus Tallinnas mu arust), ja ütles, et see koht on piisavalt ohtlik ikka.

Kui vastasin, et õnneks me ikka elame Ryttyläs, siin küll midagi ei juhtu - vastas ta, et siin on vähemalt 3 kohta, kus saab iga kell narkootikume osta:I

Ma olin ikka vabsee shokis, iga õhtu kontorist koju minnes olin mõelnud, kui hea mõnus väike koht, isegi pimedas pole mitte kui midagi vaja karta (sest ma tihtipeale ikka kardan pimedat).

Mõtlesingi siis, et see Soome on ikka ulme riik küll, ja kogu see heaoluühiskond paistab hea ainult eemalt ja korraks vaadates, ja see sõna tuleks üleüldse ära muuta, sest see "hea" selles sõnas on vägagi eksitav.

Aga muidugi suutis see tüüp ümber lükata ka mu arvamuse, et Eesti ikka nii hull veel pole - ütles, et kui viimati Tallinnas käis, oli jõudnud sadamast 200 meetrit linna poole kõndida, kui talle tuldi pakkuma, kas narkootikume tahad osta??:I Olin jälle shokis..

Muidugi vahele Sakari kommentaarid sellest, kuidas Keenia elu kõik veel palju hullem on ja politseile lootminegi ei anna mingeidki tulemusi, ei aidanud mind üldse rahuneda..

Igatahes, kuna mul on suvila Hiiumaal, kus inimese auto uksigi ei lukusta, siis arvasin, et maailm on ikka enamasti selline ilus koht ja inimesed ka väga tihti halba ei mõtle..ega ma ka ei tea mis see päris elu siis on, aga selles mullis oli igatahes kuidagi rõõmsam..:) Ju siis pean Hiiumaale kolima! (mille peale poisid ütlesid, et ega maffia ei lukustagi uksi, keegi ei julge nagunii neilt varastada:D)

Kiirteed on üldiselt jube mugavad sõitmiseks, aga nii kui ühe vale pöörde teed, on ikka tõeline tüütus tagasi saada.

Ja teine tähtis asi: isegi meie väikeses külapoes müüakse Starbucks'i kohvi! Aga kuna ta on selline tavaline külmkohv riiulil, kahtlen ma sügavalt selle tõelises Starbucks'i väärtkohvi läheduses, aga no ükspäev võiks sellegipoolest järgi proovida.

Eile õhtul saime nautida Helsinkis kalju sees olevas templikirikus Pekka Simojoki muusikali - vahva oli ja isegi sain soome keelest pool aru:)

Muidugi ilma Gps-ita Helsinki linnas seigelda oli omaette vaheldus..

Üksi tühjas majas klaverit mängides on parim kvaliteetaeg iseendaga olemiseks ja ülistamiseks - see on miski, mille vastu ma kunagi ei vahetaks oma raskelt tulnud kaheksat muusikakooli aastat:) Muusika on ikka jah täielik ime!

Sel nädalavahetusel toimub siin üritus "meestepäevad" - väga naljakas oli söömas käia kui terve söökla oli enamjaolt vanu mehi täis - mulle tundub küll et enamus vaatasid sellise näoga mind ja Mashat et kas olete valesse kohta sattunud:) Hea vähemalt et ma üksi seal polnud:) Õhtusnäkki söön kodus vist parem..:)

Kirjeldan eilset päeva:

Ärkasin. Lugesin ühe Arpad Arderi jutluse. Läksime lõunale. Koristasime maja. Läksime kohvipausile. Mängisime väljas võrkpalli (vanade meestega) ja lauamängu Lehm 006 (mitte vanade meestega). Läksime õhtusöögile. Mängisime natuke veel Lehm 006. Triikisin. Töötasime kõik tunnikese kontoris. Läksime õhtusnäkile. Tegime filmiõhtu. Mängisime Lehm 006 ja rääkisime juttu.

Mida iganes võib sellisest päevast järeldada, aga igatahes oli see palju toredam kui mõned teised päevad (no meil on ka pooleldi vaheaeg praegu). Täna olin juba varakult endale kasulik ja lugesin 40 min õues raamatut teki sees. Päike paistis:)

Tore üllatus kui eile koju tulin - teised olid päeval elektripliidi tagant poolkõrbend hiire leidnud:P Huvitav talv tuleb:D

Nägin oma elu kõige suuremat kirbuturgu täna. Kaltsukaõnne oli ka. Ja veetsin ühe toredaima aja ülikooli pinginaabriga. Selline õnn naeratas pärast kõige raskemat nädalavahetust koos paljude videointervjuudega.

Eestis oli aga ikka kõige toredam olla:)

19 tunni pärast hakkan Eesti poole sõitma:)

Tundsin täna seda ägedat tunnet nagu väiksena õe ja vennaga, et kui antakse üks ülesanne nii öelda kamba peale, siis on alati see lootus, et äkki keegi teine teeb selle ära:)

Eile olin Helsinkis on käisin The Roadi 30.sünnipäevakontserdil - vanad mehed elu aeg bändi teinud:D Aga Saraste oli veel parem, mulle meeldis! Aga Soomes on küll vaid rock ja rock muusika...ei mingit jazzi ega klassikat:)

Eile hommikul Masha ja Olja kuulsid oma toas hiirt näksimas..täiesti õudne, kui ma peaks seda ühel hommikul enda toas kuulma, ehmatan end kindlasti poole une pealt üles:I

Sain endale nüüd õnneks selle rongisõidu õpilaskaardi, mis pole ei midagi muud kui papitükk mu nime ja pildiga, ja mille tegemiseks läks umbes 2 minutit, aga hinnaks muidugi 8 eur - päev läbi neid tehes tuleks päris hea tunnipalk:) Kusjuures, minu suureks üllatuseks võib Soomes vahel ka oma peaga asju välja mõelda ja tegutseda ebatavaliselt: teadsin et selle kaardi tegemiseks on fotot vaja, aga mul ühtegi Eestist kaasa võetud ei olnud ja eeldasin juba enne, et alla 10 eur ei saa siin kohe kindlasti midagi. Seega mõtlesin välja sellise asja, et Masha tegi must valge seina taustal pilti, ja muutsime arvutis sellise tavalise passipildi suuruseks ning printisin kooli värviprinteriga välja. Üritasin küll fotopaberit saada, aga kuna neil seda polnud, siis andsid sellise tavalisest paberist natukene paksema. Siiski nägi see välja selline tegin kodus pildi-printisin-ja tõin teile-variant. Ise ka enne hakkasin naerma selle peale, et isegi Eestis ma ei julgeks sellist paberitükki pakkuma minna, Soomes on kõik veel keerulisem ju:) Aga proovimist oli see siiski väärt! Ja üllatus-üllatus: rongijaama tädi ei teinud teist nägugi selle peale, lõikas ääred ära ja andis mulle valmis dokumendi tagasi. Veel suurem rõõm oli pärast kuulda, et passifotod oleksid siin maksma läinud 18 eur!! Nii et pole siin midagi mõtet kogu aeg kadestada Soome suuri palku:P

Avastasin nii hea bändi: Avalon! - tänks 24x7 raadio:)

Nädalavahetusel käisid esimesed Eesti inimesed mul siin külas - järelikult parimad sõbrad:))))

Jube tore oli, aga samas pärast oli natuke veel kurvem kui nad ära läksid, tuli Eesti rohkem meelde ja Eesti igatsus ka. Igatahes nüüd mõtlen kui suur majanduskriis ikka ees on ootamas, ja kas kõik raha peaks võimalikult ruttu ära kulutama..huvitav probleem mu elus. Natuke hirmutav, aga samas põnev on näha mis juhtuma hakkab maailmas..ega midagi kindlat siin ei ole nagunii:)

Eile õhtul oli koolisööklas täiega ilus õhtusöök küünlavalgel:)))

Ja TÄNA! Täpselt kuu aega täitub sellest, kui Soome kolisin!:) PARTY! Ja ma olen täiesti ellu jäänud siin ühiskonnas, ja ikka endiselt olen õnnelik!:)
Kusjuures, meil isegi et on pidu täna peaaegu selle puhul - tiimiõhtu meie pleissis, äge!

Nädalavahetusel vaatasime filmi Alvin ja koopaoravad, mis oli palju ägedam kui ootasin (sest ma ei oodanud sellise pealkirjaga filmilt eriti midagi:). Aga igatahes ma ei tea kas mõjutatuna neist talvevaru koguvatest oravatest või lihtsalt oma enda hasardist hakkasime nädalavahetusel päästma kõiki neid õunu mis selle parima puu all ja otsas olid, et meil kuu aja pärast miskit süüa oleks:) Ja niisiis me rapsisime seal viiekesi paar tundi ja kogusime mingi 5 suurt kotitäit õunu, ja jagasime kogu kooli peale laiali, kõikide õpilaste majadesse ja kööki ja kontorisse ja enda koju. Ja nüüd sööme siin õunu söögi alla ja peale ja õunakooki ja õunajooki:) Ilmselt mõne aja pärast ei taha ma õunu nähagi.

Aga igatahes mind ajendas see ka, et vahel ikka sööklas pakutakse puuvilja toidu kõrval. Ja paar korda olid nendeks õunad. Aga need olid poeõunad. Ja siis küsisin Sakarilt, et päris imelik, et siin kooli juures kõik õunapuud täiega häid õunu täis, et huvitav miks nad neid ei paku siis. Aga põhjus nagu Soomes ikka pidi olema, et selle jaoks on mingit eri luba jälle vaja, mingid tervisekontrolli ja mis iganes imereeglid. Isegi imestasin, et nad nüüd need õunad sööklas lauale panid, ilmselt siis väänasid neid reegleid natuke, mida Soomes peaaegu kunagi ei juhtu!

Sel nädalavahetusel on Iisraeli päevad siin, ja palju palju keskealisi soome tädikesi-onukesi (peamiselt küll tädikesi) tulnud kuulama loenguid siia. Mõtlesime ka täna pärastlõunal siis et läheme kuulame midagi tarka, kuna pidi rääkima saksamaalt pärit mees inglise keeles, aga oh üllatust, kui ta pihta hakkas, siis tuli sealt üksnes saksa keel ja soome keelne tõlge, nii et "huvitav" oli 1,5 tundi vahelduva eduga kuulata saksa-soome keelset religiooni ajalugu ja oma mõtteid mõlgutada (peamiselt).

Eile tuli korraks suvi meile - palav oli lausa! Ja täna no oli ka ilus, ja selle puhul läksime kohe matkama 3km kaugusele 3järve juurde. Üks tüdruk enam-vähem teadis teed, aga sellegipoolest sattusime metsateede ristmikel segadusse ja möödusime õigest rajast - uitasime siis niisama ringi ja hakkasime hoopis pohli korjama - Masha jopetaskusse! Kuni peaaegu otsustasime tagasi pöörduda nägime õnneks üht meie kooli õpilast, kes just tuli sealt samast 3järve juurest ja me olime vaid 300m kaugusel sihtpunktist:) Kohale jõudes läks üks poiss ujuma, kuna ta oli terve tee sinna jooksnud, aga vesi oli siiski külm!! prrr... Ja Masha tahtis ta ägedast vettehüppest pilti teha, aga esimesel korral kahjuks ei õnnestunud, seega ta palus, et poiss uuesti vette hüppaks pildi jaoks:D Vaene poiss tõepoolest, ta pidi ka terve tee tagasi jooksma, et ta ära ei külmuks..

Aga nüüd Masha ütles just et pohlakook on valmis saanud, nii et pean lippama et värsket sooja kooki maitsta. Tunnen et mu on natuke päikest ka näos:)

Absoluutselt geniaalne!

Tulin just lõunasöögilt, nägin Salome'd - see üks eesti tüdruk kes siin on. Tuleb mu juurde, ütleb: tead, me oleme sugulased!:D:D

Maailm ei saa lihtsalt olla nii väike:) Mitte küll veresugulased, aga siiski, Tanel Ots meie ühine sugulane. Uskumatu ikka minu jaoks, nüüd mu esimene sugulane Soomes:)

Täna meil oli Sudaani õhtu - jumalateenistus Soome tüüpilise pikkusega (1 tund), need kogu aeg pidid kella vaatama, et aja sisse mahuks, sest Sudaanis neil pidi ikka 3-4 tundi minema need:) Täiesti lõpp kui äge kogemus see oli ka, üle Soome oli paarkümmend Lõuna-Sudaani inimest täna siia tulnud kokku. Sõna osa oli ikka selline rahulik ja tavaline, aga nii kui mingi laulu üles võtsid, läks kohe siukseks peoks ära et tundsin natukene nagu oleks päriselt Aafrikasse sattunud - džembed, tamburiin, mingi aafrikapärane marakas, plaksutamine, kerge tants, väga kõva häälega nais-eestlaulja ja kõik teised kohe kaasa - ja esimesel laulul oli vähemalt 25 salmi või midagi, aga vot see oli tõeline ülistus alles!:)) Vägevad õed ja vennad mul:)

Eile olime Helsinkis ja kogesin kuidas soomlaste organiseeritus on ikka päris tõeline siin, kui midagi läheb normist väljapoole, on kerge paanika. Sõime seal köögis hommikusööki ja meie boss sai õiendada, et niimoodi võõrad inimesed ilma saatjata küll ei tohi olla seal:)

Täiega soovitan lühifilmi Butterfly Circus - youtubest saab:

http://www.youtube.com/watch?v=OtxANzN2Woo

Õnneks mu hea sõbranna Eestis tutvustas mind sellega, ja siin oligi seda vaja: kõik peavad hommikupalvust tegema mõned korrad, ja mõtlesin et näitaks seda filmi seal, tegin eesti keelse palve ka alguses veel:) Ja ülihea film ikka, tundus et soome inimesed jäid ka korraks mõtlema kui hea elu neil ikka on võrreldes maailmaga.

See nädalavahetus vedas, et siin oli perelaager, mis tähendab meile, et saame ka koos nendega söömas käia. Hommikusöögid muidugi mõnusalt jätsime vahele kõik, kella 12-ks on normaalne minna:) Muidugi kui sööklas on 80 eri vanuses last, käib ikka mõnus möll küll:)

Aga see on ikka totaalne eelis, et sööd ära lihtsalt, viid nõud ära ja jalutad edasi, ei pea mitte kunagi nõusid pesema! Muidugi lõppkokkuvõtteks peab igaüks mingi 4 päeva aastas nõudepesutoimkonnas olema, aga igatahes on see lihtsam kui iga päev 4 korda nõusid pesta, muidugi ma pole seal toimkonnas veel olnud, et nii rõõmus olen, eks näen üks päev.

Mul on hea meel ikka kui tore ja hoolitsev (Eesti) boss mul on. Tore oli Joeliga eile Helsinkis jutustada, sai normaalselt eesti keelt ka rääkida üle pika aja. Avastasin tsipake Helsinkit ka, suht tundmatu linn minu jaoks ikka, aga leidsin mõned huvitavad viimase aja linnaplaneeringu lahendused, kevadel võib seal täitsa mõnus olla.

45 min Helsinki rongijaamas olles kuulsin 3 eestlast, tundub et neid siin vähe ei ole küll. Ja isegi Soome ülimate süsteemidega oli eile seal suur segadus, sest piletiostu automaadid ei töötanud ja mingi siuke järjekord oli, et oleksin vist oma rongist maha jäänd seal oodates - isegi Soomes asjad ei toimi vahel. Kuigi see-eest pakuti kohvi ja teed rongijaama piletiostu juures!

Ja selleks et saada oma üliõpilase soodustust rongis, pean ma ei tea mitmest kohast pabereid küsima ja taotlema ja muidugi maksma, maksma, nagu siin iga asja eest.

Iga päev siin tossudes ringi kõndides on ilmnenud, et mul on raskusi väga madalate kontsadega kingade kõndimisel juba..õudne mõelda mis aasta pärast veel olema saab..

Täna oli mu esimene päris soome keele tund siin. Saime liituda rühmaga, kus Sudaani inimesed õpivad, ja loodan et nüüd niimoodi natuke rohkem pingutades hakkab keel kiiremini külge ka, muidu ikka soome keelt ei oska veel kahjuks..Kõige naljakam mis täna õppisin oli: Minä suren. Kõlab õigesti mõlemas keeles. Ja jäi hästi meelde kohe, aga tähendus ei ole sama. Aga jah, see ei ole mingi algajate rühm seal, nii et natuke keeruline oli, aga õpetaja oli nii tore.

Need Sudaani inimesed on hullult toredad, kui midagi nalja teeb, siis naeravad hästi kõlava heleda kõrge häälega, mehed ka. Ja nad kõik õpivad nii püüdlikult, kordavad õpetaja järgi ja siis räägivad omavahel araabia keeles, et mis sõna tähendus on. Ma juba vahepeal hakkasin eesti keelseid sõnu ära unustama ka kui püüdsin endale tõlkida.

Uskumatu mis imeasju siin õppima pean, selliseid millest mul aimugi pole, ma isegi ei oska neid siia kirjutada. Mingid kodulehel imeasjad, ja mingite koodide lisamised ja linkimised:P:P

Ulme on see, et alati kui mõtled mingi asja kohta elus, et seda ma küll kunagi tegema ei hakka, siis just see tuleb su ellu kõige tõenäolisemalt:P

Täna õppisin veel seda, kui väga mulle meeldib eestlastega koostööd teha!:) Ägedad inimesed ja kõik on palju lihtsam mõnes mõttes kui Soomes, need siin teevad kõik süsteemid nii keeruliseks:)

Ja Eesti on nii mõnusalt väike:)

Esmaspäev oli tööpäev Helsinkis. Üle nädala hakkame sinna sõitma. Ja kuna minul ainukesena ona praegu meist neljast autojuhiload, siis mina sõidan, kuna saame kooli autot kasutada õnneks, ei pea mingi rongiga jamama. Ja Soomes on autoga vähemalt 2 inimesega koos juba odavam sõita kui ühistranspordiga..Nii et Soome kiirteedel siin kimasin natsa ja esimest korda üksi Helsinki linnas, Gps õnneks aitas, aga ikka tegin paar korda pöördeid valest kohast.

Olen endale päris uue Soome telefoni ka saanud vahepeal, või no ma ei tea kui Soome see Samsung on, aga Soome number on vähemalt, aga seda siin ei avalda:)

Üldiselt mul väga tihti loenguid siin ei ole, sest noortetöö rühmal on mingi oma programm, teeme rohkem praktilisi asju, kuid meil neljal on nagunii veel eraldi süsteem, kuna teeme rohkem seda meedia asja ikka. Aga sel nädalal oli 3 päeva õppetööd meil. Üks päev oli videokoolitus Kai Lappalaisega, kes on Narvas misjonär ja räägib ka eesti keelt, ja seal tegime oma lühivideo ka kolme peale, mina filmisin, ja täiega susserdasin seal, aga naljakas oli:)

Ja siis 2 päeva meil olid apoloogia loengud, mis oli täiega huvitav tegelt, suht tark mees oli see. Vahelduseks oli põnev loengus istuda, aga samas iga päev ei viitsiks ka, nagu teistel siin on enamasti 4 tundi päevas loenguid, ja kodutöid ka vist mõnel rühmal, vähemalt neil kes teoloogiat õpivad, neil üldse mingi karmim õppekava.

Aga teisipäev kui meil vaba päev oli, siis mõtlesin et teeks siiski midagi kasulikku ka, ja läksin kuulasin üht Piibliõpetuse loengut, soome keeles, ei viitsind kedagi tõlkimisega segama hakata ka, mõtlesin et vaatangi palju aru saan, ja üllatusin ise kui paljust ma aru ei saanud:) No see on natuke raskem tekst ka kui tavaline igapäevakõne, aga no tore oli ikkagi.

Avastasin kusjuures ühe sarnasuse ka Soome ja Tartu vahel: mõlemas kohas tüdrukud koovad sokke, loengute ajal ka mõni:)))) Siin villane sokk on väga moes ikka, kõik käivad juba praegu nendega, eriti värvilised on need tavaliselt ka:) Beibekultuurist on siin asi väga kaugel:)

Toaga on mul eriti vedanud, sain päris oma toa. Elame ühes majas kõigi meie rühma
tüdrukutega, keda on kokku 6, ja teised elavad ülakorrusel, mina all. Täiega hubane ja mõnus tuba on mul. Nii et alati kui tahan saan minna üles seltskonda, ja hängida seal, aga kui ei viitsi, saan alati rahus oma toas nokitseda. Ja muidugi juba esimesest päevast peale on tunda et Soomes olen, sest koridori põrand on septembri algusest soe. Ja muidu ka, kõik mis vaja on alati olemas, millegi pärast ei ole tarvis muretseda.

See on ka ülimugav, et hommikul ärkad ja kobid sööklasse, kohe kõik on valmis, midagi ise tegema ei pea, pärast tudengiaastaid ikka täielik luksus, kardan et harjun selle mugava eluga liialt ära vaid.

Süüa saab ka alati väga hästi, koolitoit on enamasti super, ainult ühel päeval oli supi ja ühepajatoidu vahepealne möga, mis üldse väga ei maitsend. Küsisin et kuidas seda siin määratletakse, nende arvates oli supp ikka:) Suppi muidu saab üliharva, aga igasugu imetoite on vahel, mida pole kunagi Eestis näind. Aga ükskord oli kebab riisiga:) Magustoidud on tavaliselt ka mingid kummalised mida ma väga ei usalda, aga ükskord õnneks oli eskimo jäätis:)

Ja muidugi kohvi saab ka rohkem kui rubla eest, selle halva sõltuvuse vastu ei saa siin vist küll mitte midagi parata, eesmärgiks on mul praegu veel vähem kui 3 tassi päevas.

Aa ja sel nädalal lõhkusin oma esimese klaasi sööklas, natuke liiga vara. Suht "mõnus", kogu söökla jutustab nagu ikka, äkki käib mingi ilge klirin, kõik jäävad vait ja vaatavad minu poole - jeppii:))

Eile õhtul kusjuures käisime Mashaga jalutamas, ja leidsime imelikust kohast ühe korraliku staadioni, üritasin siis ühe ringi seal ka joosta, aga enne kui 400m täis sain kustusin ikka ära, imestasin ikka et kuidas ma kooliajal suutsin:) Vihjeks mulle, et peaks ikka natuke rohkem spordile keskenduma..Aga nädalavahetustel siin jalutades tundub küll vahel, nagu oleks ainuke hing siin, nii vaikne on, aga samas äge.

Täna avastasime ühe hullult hea õunapuu ka siit, meil ikka on siin erinevaid puid ja põõsaid, kohe tekitab sellise kodutunde. Nii et vähemalt saab õunu näksida nüüd ja Mashale õnneks meeldib kooke vahel küpsetada, veab meie rühmal.

Pühapäev. Nii hea et siin kell 13 kirik on, sai ikka rahus magada, kuigi ega ma siin eriti üle 9 magada ei suuda, kuna rütm on muutunud vanainimese omaks. Aga õnneks teenistus oli siin samas ühes meie kooli hoonetest, nii et pidin ainult 100 m kõndima.

Õppisin täna veel seda, et heebrea keeles on minu nimi ka olemas, seda hääldatakse ainult rohkem Schirli või kuidagi nii, ja see tähendab: "song to me" kuidas iganes seda eesti keelde tõlkida, päris äge et seda teada sain:)

Seda õppisin ka veel:

You might be a Lutheran if...you believe there's an 11th Commandment that states, "if it's never been done that way before, don't do it.":)

Päeval mängisime natuke korvpalli, keetsin riisi ja nägime vähemalt kolme oravat - selline päev:)

Oi ma ei teadnudki et nii põnevaid asju ka Soomes juhtuda võib - olin just kutsumata külalisena siin ühel pulmapeol - oma koduteksades ja tossudes..suht weird oli nagu küll, aga no väga paljud ei vaadand imeliku näoga. Täiega vedas tegelt, mõtlesime just Mashaga et peaks koju õhtusööki tegema minema. Aga täna toimus siin Ryttyläs ühtede pulmapidu, meie rühmast ka mitmed läksid sinna, kuna see pruut oli mingi siin olnud mingi tükk aega vist. No igatahes tahtsin Leenaga kohtuda, kes seal pulmapeol oli, ja siis ta ütles, et davai tulge siia. No algus ma ikka hullu põdesin nagu ikka, no ega ikka ei läheks iga päev koduriietes ja oma kõige tavalisemas olekus teiste kõige tähtsamale päevale, pealegi veel ilma kutsumata..aga no kuna pidu oli juba lõpuhoos, siis oli kõigil suht suva, ja nagunii keegi ei teadnud kõiki, ja no pärast kui olin mõnda aega üritanud seina sisse sulanduda, mõtlesin et kui siis juba, ja no sõime ikka kuni koogini välja kõike. Kõht on hea täis ja sai esimesel Soome pulmapoel ka käidud - täiesti arvestatav päev ju.

Nädalavahetuse veedan ka siin Ryttyläs, kuigi enamik on koju läinud, aga see-eest toimub siin üritus Pointti, kuhu on tulnud üle 100 15-aastase noore, kes just sel suvel leeris käisid, ja küsisin, et Soomes tõesti kõik noored käivad 15-aastaselt leeris, nii et palju pubekaid koos siin, ja lähengi vaatan varsti mis nad seal teevad, täna õhtul mul kohustusi isegi et ei ole.

Muidu mis me siin teeme, saate vaadata lehelt pluss.nuotta.com - siiani oleme iga päev ühe postituse teinud ja seda praegu jätkame, vaatame mis tulevik toob. Päeva ajal töötame oma väikses officis, teeme ikka kohvipause ja toidupause nagu neid Soomes iga natukese aja tagant on ja õhtusöök on mulle väga harjumatult vara - kell 17, hommikuti alati ärkan ja kohe on kõht nii tühi, et vaevalt jõuan hommikusöögini oodata, mis muidugi algab 7.45. Kokku on siin õpilasi üldse umbes 80, ja siiani on kõik jube väga toredad olnud, kellega suhelda olen jõudnud, harjumatult sõbralikud ja aktiivsed soomlaste kohta, pole kunagi Soomes üldse nii palju toredaid inimesi näinud:)

Kusjuures see ikka lisab mulle suht populaarsust juurde, et Eestist olen, paljud juba teavad mind enne kui olen jõudnud nendega suhelda:)) Loodan et see kuulsus pähe ei hakka:)

Kolmapäeval oli Heikkil meie rühmast sünnipäev, nii et tahtsime midagi koos teha oma tiimiga, nii et sõitsime Tamperesse, mis asub mingi 100 km kaugusel, et kinno minna. Minu jaoks arusaamatu mis point on minna nii kaugele ainult selleks et kino vaadata, aga no see siin on Soome ikkagi, kiirteed ja puha, nii et liiga kaua see aega ei võtnud. Ja Tampere oli iseenesest ka väga ilus linn, polnudki varem käinud, ja filmi vaatasime Larry Crown, mis oli suht tüüpiline Hollywood. Polnud ka varem kunagi nii suuri popcorni topse näinud - isegi Kanadas mitte:P:P

Nagu näha on see blogi natuke uinunud, mis ei tähenda üldse mitte seda et poleks midagi huvitavat toimunud nädala jooksul. Just vastupidi, liiga palju tegemist on olnud, et jõuaks ka siia postitada. Samuti ei ole oma toas mul internetti veel, kui see sinna kunagi tuleb, nii et ei viitsi õhtuti siin teises majas väga käia.

Esimene päev kui saabusin, siis oli meil selline grillõhtu Hämeenlinnas järve ääres, ja nagu Soomes ikka, oli seal väik

e püstikoda ehitatud, lõkkeplatsiga, kuivad puud kõrvalt võtta ja grill valmis. Pane aga toit peale ja naudi elu. Nägin siis esimest korda oma meekonda ka, ja meil on siin: Niina, Mirkko, Heikki,

Pauli, Jemine, Niko, Asser + meie väike meediatiim Olja, Sakari,

Masha ja mina.

Kohe esimesel päeval nii kui võtmeid hakkasime saama, oli kohe üllatus, et sain eesti keeles rääkida Mailaga, kes siin töötab, nii et nüüd ongi nii, et vahepeal eesti keel, siis kuulan ka vene keelt, soome keel nagunii, juba sunnitakse seda ka rääkima, ja no inglise keel ikka peamiselt, vahepeal ei saa ise ka aru mis keeles alustada või vastata..

Teine õhtu Ryttyläs. Läheb aina paremaks. Mingid tüübid mängivad kõrval playstationit ja räägivad soome keelt - vajab natuke harjumist, aga muidu on elu lihtne praegu veel.